Blog
Elektriauto laadija valimine: mida Eestis enne ostu teada
Elektriauto laadija ostmine algab tavaliselt valest otsast. Vaadatakse kilovatte ja valitakse kõige võimsam, mida raha eest saab. Praktikas määrab laadimiskiiruse kolm asja, millest laadija on alles kolmas: teie auto, teie maja elektriliitumine ja alles siis seade seinal.
Käime need läbi õiges järjekorras.
1. Alusta autost, mitte laadijast
Vahelduvvoolu (AC) laadimisel ei otsusta laadimiskiirust laadija, vaid auto pardalaadija (onboard charger). See on autosse sisse ehitatud seade, mis muundab võrgu vahelduvvoolu aku jaoks alalisvooluks. Kui pardalaadija võtab vastu 11 kW, siis 22 kW laadija seinal ei anna teile mitte midagi juurde — auto lihtsalt ei võta rohkem.
Levinud pardalaadija võimsused on 3,7 kW, 7,4 kW ja 11 kW. Osa autosid võtab 22 kW, aga see on pigem erand kui reegel.
Mida teha: vaadake oma auto kasutusjuhendist või tootja lehelt üles rida „vahelduvvoolu laadimine” või „AC charging” ja leidke sealt kilovatid. See number on teie ülempiir. Laadija ostmine sellest võimsamalt on raha, mis ei tee tööd.
Eraldi tasub teada, et Type 2 on vahelduvvoolu pistik ja selle ülempiir ongi 22 kW. Kiirlaadimine kiirteel käib CCS-pistiku kaudu alalisvooluga (DC) — see läheb pardalaadijast mööda ja laeb akut otse. Koju CCS-kiirlaadijat ei panda: see on teist suurusjärku seade ja teist suurusjärku liitumine.
2. Üks faas või kolm — ja kas teie majja mahub
Võimsus tuleb voolust ja faaside arvust. Rusikareegel:
| Ühendus | Vool | Võimsus |
|---|---|---|
| 1-faasiline | 16 A | ~3,7 kW |
| 3-faasiline | 16 A | ~11 kW |
| 3-faasiline | 32 A | ~22 kW |
Kolmefaasiline 32 A laadija eeldab, et teie majal on kolm faasi ja peakaitse, mis kannatab lisaks laadijale välja ka kõik ülejäänu: pliidi, boileri, soojuspumba, sauna. Ühefaasilist ühendust saab Elektrilevi tingimuste järgi suurendada kuni 25 A-ni — suurema võimsuse jaoks tuleb üle minna kolmele faasile.
Peakaitset ei saa ise suuremaks keerata. Eestis muudab peakaitset, faaside arvu ja liitumispunkti ainult Elektrilevi — see on kirjas ka nende teenuselehel. Enne laadija valimist tasub läbi lasta Elektrilevi peakaitsme kalkulaator, mis näitab teie aadressi kohta, mis on võimalik ja mis see maksab.
- Teenus: elektrilevi.ee/et/teenused/peakaitsme-muutmine
- Kalkulaator: elektrilevi.ee/peakaitsme-kalkulaator
Hinda me siia kirja ei pane: liitumistasu sõltub aadressist ja võrgu olukorrast ning muutub. Kalkulaator näitab teie oma numbrit.
Kui peakaitse jääb väikeseks, on olemas odavam tee kui liitumise suurendamine — koormuse juhtimine. Sellest kohe allpool.
3. Kaabliga või pistikupesaga laadija
Kaks ehitust, mõlemal oma loogika.
Kaabliga laadija — kaabel on seadme küljes kinni. Tulete koju, võtate kaabli konksult ja panete autosse. Mugavam igapäevaseks kasutuseks, ei pea kaablit pagasiruumist otsima. Miinus: kui kaabel saab viga, on remont suurem töö, ja kaabli pikkus on fikseeritud.
Pistikupesaga laadija — seinal on Type 2 pesa, kaabel on teil autos kaasas. Paindlikum: kaablit saab vahetada, valida pikkust, ja seade ise on tänaval vähem haavatav. Miinus: kaablit tuleb iga kord käsitseda.
Korterelamu ja töökoha parklas eelistatakse enamasti pistikupesaga varianti — kaabel on igal kasutajal oma. Eramajas on maitse asi.
4. Milliste funktsioonide eest tasub maksta
Siin on kõige rohkem raha, mis läheb tühja. Aus tabel:
| Funktsioon | Kellele tasub | Kellele ei tasu |
|---|---|---|
| Koormuse juhtimine (dünaamiline) | Kui peakaitse on piiril. Seade jälgib maja tarbimist ja vähendab laadimisvoolu, kui pliit ja saun korraga tööle lähevad — nii ei löö kaitset välja ja liitumist ei pea suurendama | Kui liitumine on selgelt üle jäänud ühe auto jaoks |
| RFID / kaardiga tuvastamine | Korteriühistu, kontor, ühine parkla — kus üks laadija on mitme inimese peale ja on vaja teada, kes kui palju tarbis | Eramaja ühe autoga: arve tuleb niikuinii teie enda elektriarvel |
| OCPP (avatud protokoll) | Kui tahate jääda vabaks: vahetada haldustarkvara või operaatorit, liita laadija muu süsteemiga | Kui tootja äpp sobib ja süsteemi vahetada ei plaani |
| Nutikas laadimine / äpp | Börsihinnaga elektripaketil — laadimise saab lükata öistele odavatele tundidele | Fikseeritud hinnaga paketil, kus tund aega ei muuda midagi |
| MID-sertifitseeritud arvesti | Kui esitate kellelegi teisele arvet tarbitud energia eest: üürnik, tööandja hüvitis, äriklient | Eramajas, kus keegi kellelegi arvet ei esita |
| Päikeseenergia režiim | Kui teil on oma päikesejaam ja soovite laadida ülejäägist | Ilma päikesejaamata mõttetu |
Kõige sagedamini alahinnatakse esimest rida. Koormuse juhtimine on tihti odavam kui peakaitsme suurendamine — tasub need kaks varianti läbi arvutada enne, kui Elektrilevile avaldus tehakse.
5. Ohutus: miks pikaajaline laadimine tavapistikust ei sobi
Enamiku elektriautoga tuleb kaasa juhe tavalise Schuko-pistiku jaoks. See on hädalahendus, mitte igapäevane laadimisviis.
Schuko-pesa on ette nähtud 16 A jaoks, aga pidevaks koormuseks tundide kaupa on ohutu piir umbes 10 A ehk ~2,3 kW. Öö läbi maksimumkoormusel töötav pesa kuumeneb: vana pistikupesa, väsinud kontakt või niiskus muudavad selle tuleohuks. Just seetõttu on tuleohutuse spetsialistid Eestis sellele korduvalt tähelepanu juhtinud.
Statsionaarsel laadijal on kaks asja, mida tavapesal ei ole:
DC-lekkevoolu kaitse 6 mA. Tavaline A-tüüpi rikkevoolukaitse ei „näe” siledat alalisvoolu leket. Kui auto elektroonikas tekib rike, võib maja peakilbi rikkevoolukaitse jääda pimedaks. Standard IEC 62955 kirjeldab just selle jaoks mõeldud kaitseseadet, mis lülitab vooluringi välja, kui alalisvoolu leke ületab 6 mA. Korralikul laadimisjaamal on see sees või on ette nähtud eraldi B-tüüpi kaitse.
Kaitseklass. Õue paigaldatav seade peab taluma vihma, tolmu ja Eesti talve. Vaadake andmelehelt IP-klassi ja töötemperatuuri vahemikku.
6. Kes tohib laadijat paigaldada
Lühike vastus: mitte teie ise.
Laadija paigaldamine on elektritöö seadme ohutuse seaduse tähenduses. Tasu eest tohib seda teha ettevõtja, kes on esitanud majandustegevuse registrisse (MTR) majandustegevusteate ja kelle elektritööde eest vastutaval isikul on kutsetunnistus või kehtiv pädevustunnistus (SeOS § 13 ja § 10). Ettevõtjat saab kontrollida MTR-ist (mtr.ttja.ee) ja tunnistust kutseregistrist.
Ilma tõendatud kompetentsuseta tohib tavaisik teha ainult nn lihtsamaid elektritöid, mille loetelu on määruse nr 74 §-s 4: näiteks vahetada lambipirne ja kaitsmeid, lülitada kaitselüliteid ning eemaldada pingevabas olukorras pistikupesade katteid. Uue toiteliini ehitamine ja laadija ühendamine 230/400 V võrku sellesse loetellu ei kuulu.
Hea uudis bürokraatia poolelt: eramus ja korteris, mida ei kasutata majandustegevuseks, ei ole korraline elektripaigaldise audit kohustuslik — ja laadija paigaldamine seda ei muuda. Kuni 35 A kaitsmega toiteliini puhul piisab kasutuselevõtuks elektritööde tegija kirjalikust kinnitusest mõõtmis- ja visuaalkontrolli tulemuste alusel (määrus nr 86 § 11). Hoidke see kinnitus koos dokumentatsiooniga alles.
Praktikas tähendab see, et laadija paigaldus käib koos elektrikuga, kes vormistab tehtud tööd nõuetekohaselt. Meie teeme mõlemat: müüme seadme ja paigaldame selle.
7. Raha: korteriühistule on toetus olemas
Kui te elate kortermajas, ei pea kogu arvet ise kandma.
KIKi elektriauto laadimistaristu toetus on suunatud korteriühistutele ja omavalitsustele ning katab vähemalt 60% kuludest — projekteerimine, seadmed, paigaldus, koormuse jaotamise süsteem ja võrgu võimsuse suurendamine. Taotlusi menetletakse laekumise järjekorras, kuni eelarve täis saab.
Tingimustes on mitu olulist kitsendust: majal peab olema teatud arv parkimiskohti, ehitusluba peab olema väljastatud enne kindlat kuupäeva, nõutud on dünaamiline koormuse jaotamine ja taastuvenergia kasutamine. Piirkondlikud piirangud välistavad osa Eestist, kuid Ida-Virumaa on programmis sees.
Täpsed tingimused ja määrad: kik.ee/et/toetatavad-tegevused/elektriauto-laadimistaristu-toetus
Kui olete oma ühistus juhatuses ja mõte tundub huvitav — võtke ühendust, aitame taotluse tehnilise poole ja pakkumise ära teha.
8. Mida meil laos on
Meie valikus on 13 laadimisjaama ja 44 tarvikut — postid, adapterplaadid, kaablid ja hoidikud. Esindatud margid: Charge Amps, Zaptec, ABB, Solax, Vool ja Deye.
Hinnavahemik algab 419 eurost (Deye 11 kW, sisseehitatud kaabliga, IP66, päikeseenergia režiimiga) ja ulatub kahe laadimispesaga korterelamu-lahendusteni.
Levinumad valikud:
- Vool 22 kW 6,5 m kaabliga — 675,80 €: soodsaim kaabliga kolmefaasiline jaam
- Charge Amps Halo 11 kW 7,5 m kaabliga — 768,80 €
- Zaptec GO 22 kW Type 2 pesaga — 781,68 €
- ABB Terra AC 22 kW Type 2 pesaga — 1346,89 €
Vaata kogu valikut: relond.ee/product-category/paikeseenergia/elektriauto-laadijad/
Korduma kippuvad küsimused
Kas 22 kW laadija laeb minu auto kaks korda kiiremini kui 11 kW?
Ainult siis, kui teie auto pardalaadija võtab 22 kW vastu. Enamik ei võta. Kontrollige auto andmetest enne ostu.
Kas ma saan laadija ise seina panna?
Ei. Tasu eest tohib elektritöid teha ainult MTR-i majandustegevusteate esitanud ettevõtja, kelle vastutaval isikul on kutse- või pädevustunnistus. Tavaisikule lubatud tööde loetelu (määrus nr 74 § 4) laadija ühendamist ei sisalda.
Kas laadija pärast tuleb tellida elektripaigaldise audit?
Eramus ja korteris, mida ei kasutata majandustegevuseks, korraline audit kohustuslik ei ole. Kuni 35 A toiteliini puhul asendab kasutuselevõtule eelneva auditi paigaldaja kirjalik kinnitus koos mõõtmistulemustega.
Kas ma pean peakaitset suurendama?
Mitte tingimata. Kui olemasolev peakaitse on piiril, on sageli odavam lahendus koormuse juhtimisega laadija, mis vähendab laadimisvoolu maja tippkoormuse ajal.
Kas tavalisest pistikupesast laadimine on ohutu?
Lühiajaliselt ja hädalahendusena jah, igapäevaseks laadimiseks ei. Schuko-pesa pidev ohutu koormus on umbes 10 A, mitte 16 A, ja öö läbi täiskoormusel töötav pesa on tuleoht.
Kaabliga või pistikupesaga?
Eramajja mugavam kaabliga, ühiskasutusse ja parklasse pistikupesaga.
